Vanad inimesed enne oma lõppu
Räägivad meile ühe kummalise loo
Meie kuulame ja tajumata surma
Sellest kõigest vast aru saame pool
Mõni ütleb enam, mõni lausub vähem
Katkeda võib poolelt sõnalt jutulõng
Liivaannus sulgeb suu ja edasi siis läheb
Kustunud on küünal, jäänud elupuude hõng
Oksad alla, oksad peale
Oksad alla