Vanad inimesed enne oma lõppu Räägivad meile ühe kummalise loo Meie kuulame ja tajumata surma Sellest kõigest vast aru saame pool Mõni ütleb enam, mõni lausub vähem Katkeda võib poolelt sõnalt jutulõng Liivaannus sulgeb suu ja edasi siis läheb Kustunud on küünal, jäänud elupuude hõng Oksad alla, oksad peale Oksad alla