WST - Teesklemata lyrics

Pannes omavahel kokku ta jutust kinni püütud sõnu Teen vahel valed järeldused jälgides ta tüdruksõpru Maikaeba, et olen langend süütult võrku Isegi kui avastan, et olen üksnes püüdnud õhku A mis siis, kui külmuks põrgu? kas siis reeglid kehtiks? Ma panin tähele, et ta miskipärast päevikust on välja rebind lehti Ja pärast klaarimist jäi asjale küll pisut veider maitse Sest mu naisterahvast suudab rahuldada aint teine naine Taisaand öelda, et ma pole ta eest hoolitsenud hästi Ma ei ole teda petnud ega avalikult meie voodielust rääkind Ja ma mõtlen, kas see üldse teeks mind vähem mehelikuks Kui ta meeltes ringi roniv neiu leiaks pääsetee veel tippu Nii mõnelgi on ilmselt tekkind aastatega huvi Kui pärast kehva pidu koju jõudes kaaslasega klubist Ning olles vabastand end pluusist talle hüpatakse peale Mehed, mõelge siis, kui vähe me tegelt tütarlastest teame Täna, täna teesklemata mängime Täna ainult iseend ei jälgi me Ma jätsin võimalused ootele, sest näib, et andsin liiga vähe süüdet Ning ennast lohutan, et on see on vaid faas, mis kindlalt läheb üle Kuid olles teadlik tõest, maiteegi sellest saladust, et kõhklen Kuidas käituma peaks siis, kui mind viib ahastusse mõte Et ma pole ainus, kes on lakkamatult silitand ta õlgu Ja pikast talveunest on üles ärkand liblikad ta kõhus Mis tingib omakorda vajaduse naudingute järgi Ja kui leidub sädemeid, on ta ikka see, kes naudib tulevärki A see paus vist tuleb päriselt, kui ta jooksujalu läheb Siis selle hingetõmbe tarbeks jääb mul kopsumahust väheks Ja kui ta must viibib kilomeetreid eemal On mul ohtralt teadmatust ja jääb vaid loota, et ükski iidol meid ei reeda Jääb õhu küsimus, et kas tal on veel küllalt huvi Maipüüa vanu hirme varjata, vaid loon neist üha uusi Ja kuniks homseid üllatusi ei ole pärale veel jõudnud Võtan päevakaupa ja katsun esmalt tänastega jõudu Täna, täna teesklemata mängime Täna ainult iseend ei jälgi me Jääb märkamatuks see, mil nähtavust vähe Ning järjest vähemaks ka lähedust jääb Nii palju määramatust Sai läbi päev ja ilma et säraksid tähed Nüüd sajab pähe justkui räästast jääd Ei pannud tähele ega Jälgind märke, et kui järsku see käis Et nüüd mu häälest on vaid kähedus järel Ja nii see lähebki, et Jään mängust välja nagu mälestusmärk Kui püüan päästa mis päästa on jäänd Ma päris täpselt veel ei tea, kus maal mu kannatuste piiripunkt on püsti A ei saa öelda, et need jamad musse piinlikkust on süstind Olen ise saand vast küpsemaks ja näen Kui hea on lõpuks öelda kõike, mis on ütlemata jäänd Seepärast räägingi nüüd avalikult, avameelselt, mitte salakeeles Et me trajektoorid jääksid paralleelseks Ja et ei oleks silmad maas, kui ringi toimetame samal laiuskraadil Ega langeks lolle otsuseid, mis vajaks vaidlustamist Olen kindel, et siin loos ma märkan õpetlikku tahku Alles siis, kui on kõik plussi kandvad mõtted minust lahkund A enne veel, kui sellest järeldusi teen Saan ma teada, kuivõrd väsitavaks muutuda võib ärevus ning see Et enda vaimusilmas näen neid mänguhoos, kuid teesklemata Ja iga pilt mu mälusoppides meist kahest mõjub selle keskel tapvalt Ja põhjustab mus stressi Sest järjekordselt pole mina see, kes talle täna õhtul pakub seltsi Täna, täna teesklemata mängime Täna ainult iseend ei jälgi me