Ees ootab järjekordne töövisiit, a päiksetõus on niivõrd kaugel Et pean leidma jõudu, et kirja panna öösiti neid laule Noodid joonestikul keset kesköö hullutavat lummust Enda ümber viimaks kõik on summutand ja tundub Et kui hallist juba on niivõrd palju toone Saab otsustavaks see, kas oled värve kokku sulatand või raiund pooleks Sest kui langeb kodutaevast jääd, siis kõik asjad, mille nimel vaeva näen Võiks olla reaalselt ka mu aega väärt Kui opereerin ja tohter dregi on must rohkem eksind Nii pädev, et mu kompetents ei vaja topelttsekki Saad pigem garantii, et enne mind mu riim ei kõnge Kui mul piisavalt on kopsumahtu viimseks hingetõmbeks Ei puudu reeglistik, mis mõjuda võiks piiravalt Kuid eksimatu meel ei veaks mind iial alt Niipea kui loodust käega katsun näen ebamaist, see moondub määramatuks A ei peta vaist, sest rahulolu poolt mu hääl saab antud (mõtte) ja veel üks mõttekäik on muuseumisse välja pandud Kus vahel (muuseum) neid märkamatult ainult öösel ellu äratan (mõtte) ja pärast seda ei saa need jääda enam nähtamatuks Kui korra juba need olen sahtlist välja saand Mõtte .. muuseum Ja veel üks mõttekäik on muuseumisse välja pandud Välja .. sahtlist Ja ma teen ja teen ja teen ja teen, et kõik saaks Välja .. mõtte .. sahtlist .. muuseum Ja pärast seda ei saa need jääda enam nähtamatuks Mõtte .. sahtlist .. muuseum Niipea kui otsa lõppeb.. Ma lakand puhkamast ja kui räpp on hukka saand Siis mu nägu endistviisi kõlada võiks tuttavalt ükskõik, kas tööst või inspireerituna kehvast seisust See seestpoolt tulev heitlus lahinguks on eskaleerund Ja kui näen, et kohustuste loetelu täieneb Siis maitahagi muud, kui öelda paljudele, et käige.. Sest kogu jõud, mis ülesmäge liikujaile hoogu andes öö saabudes on otsa saand ja koormus langeb Päevadele ja lisaks sama palju määrab Et me soovidele keegi kuskil ikkagi on käe pand ette Nüüd realiseerida võiks kõike, mida unes nähtud Ja mis garanteerida võiks juurdepääsu Niiet kivi katapulti ja üle saad mu kapsaaia müüridest Ja taipohh kui keegi veel nüüd vastasmajast tüli teeb Sest ainult kinniseotud pead ei päästa juukseid lahti Kuuldes, kuidas juurde taaskord eesti räpp sai kuusteist tahvlit Fakit (mõtte) ja veel üks mõttekäik on muuseumisse välja pandud Kus vahel (muuseum) neid märkamatult ainult öösel ellu äratan (mõtte) ja pärast seda ei saa need jääda enam nähtamatuks Kui korra juba need olen sahtlist välja saand