Vennaskond - Dostojevskilik Doris lyrics

Prast mind ja prast meid me tuleme kik taas Kui on ites vetepind ja siis kui hall on maas Tuleb ta ja tuleb see siis keda kohtad teel Tulen ma ja tuled sa ja tuleb keegi veel Olin ma ja olid nemad talv siis oli veel Saabus surm ja saabus kevad saabus keegi veel Meeltest kustusid kik lehad nagu niiskus soost Ngin kuidas meie kehad lagunesid koost Mida kujutas me elu eraldi vi koos See on liigne keskustelu see on teises loos Ngin kuidas muutus maailm kuidas muutus kik Seniks kui ma jlle naasin saabund oli vit Surnuna ses inimkonnas ennast kaotasin Ideaalses hiskonnas silmad paotasin Inimesi sndis suri selge oli see Et kui mina sinna tulin tuli keegi veel Tulevikuilm ei ninud puhkust ega td Kigil olid segi linud pevad ja ka d Hel sel polnud kuhu minna mul ja siis Lasin ennast kanda kuhu eskalaator viis Liin siis minevikumaile hakkas laskuma Van*linna varemeile sitsin vastu ma Tundus nagu oleks uuesti ma seda nind Lagunenud kohviku ees peatuma ma jin Ma seisin seal kus seisti siis kord sajandite eest Kik oli hoopis teisiti kuid soojaks tmbus seest Ngin pimedaks kik lheb eemal kumas linn Valgustasid kuu ja thed varemeid ja mind Ma kaotasin ra kinga vist suulakke kleepus keel Nonahal tundsin hingamist seal seisis keegi veel Kui jlle tuled sttisid seal rohtund siduteel Siis meie pilgud htisid seal seisis keegi veel See lugu kuhugi ei vii sest keel jb saamatuks Ja miks ma praegu seisan siin jb arusaamatuks