meie maja akna taga puhkemas on pühapäev ammu enam ma ei maga ammu enam und ei näe sest ma pole enam vaba see ei ole sinu süü liiga hilja, liiga vara aeg on koju minna nüüd meie maja akna taga kolletav on kolmapäev linde lendub, langeb aga ma ei ühtegi neist näe sest ma pole enda oma ega sinulegi saa ühtki koolonit või koma ega südant kinkida meie maja akna taga reede avab väravad valguskiiri sisse sajab pimestava säraga sest mu süda pole vaba kusagile maanduda ta ei oska ega taha igatsus võib saabuda tahad sa siis või ei taha ühel päeval on ta siin meie maja akna taga ja ei tea kas lahkubki