[lahingulaul] Laialilaotunud lahingukeeris, piiritusuur k?gistav Madukeha Metsikus hirmus vaatan t?tt Ta silmades, pimestavat tundmatusehelki on n?ha Ta sisisev saatuseirvitus mind ?hvardab: "Tulise hingusega Maailma tuhaks muudan" Austus, ?ng ja viha mul s?dames, Draakonmaoga surmav?itluses Kirjeldamatu madup?hamu l?bin, seal puudub inimlikkuski v?him Vaid salap?ra ihalus kui ohtliku ilu surma suudlus Oleme kui orjad, ?rkanud vangiorgu, pimeda**e metsa, p?rgukeeristes eksinud Kuid iidsete S?dalaste hinged meil sees, Verepuna-Maauss meid toidab Meeletus vihas, raevus kasvame, p?hem??rijatele n?kku s?litame Ebausus edasi roomame, sest madutarkusest me tuleme