Reket - Kõrbekotkas lyrics

[1. salm] Nagu kormoran kalureid ehmatab sind mu kõrbekotkas Kui ta köhib kuldseid padruneid Kindral tänavatel kel pole õlgadel paguneid Püssirohtu kõlarisse, paugutan neid kahureid See on rohebarett, r-e ja kett Seisan keset kõrbe nagu egiptuse minarett Pole lõppu minu stiilil Teised mc'd on nii kaugel seljataga, et näen neid enda ees silmapiiril Jäänd nähtamatuks, minu kinni pandud on see telefon Ei saa pahaks panna kui sa pole näinud et kes Reket on Sest siiamaani pole olnud mul veel ühtki sooloshow'd Ja sa ikka pole lahtidešifreerind kaupsilaste flow'd Pole viivitand vaid tegutsend, sest aeg ju lendab Kuid et ametlikult välja lasta album endal Olen otsind õiget toetust, et tulemus oleks ehe Sest ainus diil mis sina oled saand on kõnekaart, pede [2. salm] Mul pole klubikaart riffi, täpselt nagu mul pole rapresendiga piffi Pole isetehtud leibelit ega plaati kihvti A kes veel mainib noori kloune, luban julgelt alla lasta Meid mängiti raadios sada protsenti rohkem kui su loodussõbralikku... Ja fakk, ma vihkan ropendamist enda träkkidel Kuid peale show'd ma ei nuta pressiteatel kui mika häkkinen Ei keera käkki meelega, ütlemata jätsin ennist A su tüdrukule õpetan, kuidas mängima peab tennist Nagu 8s miilis pesnud pastaka pasta käelt Kohast kus harva vastast näeb, see on lasnamäelt Kus trukkidega adipüksid ehivad igat teist kliffi Nagu värskelt välja sülitatud sihvkakoored lifti Liftinupukärsahais ja siga-konid treppidel Tüüpmajadel sama selini laagnast Alates, nii et ära komista kui siia pimedas eksid veel Iseloomustab päris hästi mis toimub siin paraadnas (mis toimub) Nas, Nas, Nas, Nas is like [3. salm] Ma olen seda tüüpi mees, kelle tüüpi pole olemas Monotoonne vokk on stereos kui kõrvaklapis mõlemas Ta üpris ülbelt paugub, kuid ei ole päris karm veel Ma sama haruldane kui kaine farmer Räpin kuidas jaksan, iga looga rohkem pingutan Seetõttu ei mõista aru saada et kuulajad vinguvad Sitt kui räpparid teevad telekas reklaame Aga eestis räpiga raha teenida on ebareaalne Raali taga kaamed näod on eksind illusioonidesse Kui reaalsus on haisev lohk su tugitooli keskel Ei ma ei keksle, kordan sada aastat vana teemat Ahmib viimast õhusõõmu sita sisse uppuv teemant Keeran pirnid välja lampidest, ka**etid välja makkidest Vaikselt pimeduses räppides teen julgelt akna lahti sest Mõttelõngast kootud vaip on valmis viimseks retkeks Hetkeks peatun ja siis kaon, olin siin vaid silmapetteks