Hüüan oma parve pealt, et kuulda enda kordust. Siis selle saatel ajas rändan. Vastus jõudu kasvatab. Võiks jääda siia paikseks. Õhk siin pead mul parandab, meeled meelde tuletab. Sest need väiksed päikesekiired vaikselt end mu vastu toetavad elavdades meid. Käed välja siruta ja taeva poole vaata, mis ilmsi seletub see on reeglina reaalsus. Emakordselt tundsin soojust harva veel nii kogenud polnud. mitte keegi meist, sest need väiksed päikesekiired vaikselt end mu vastu toetavad elavdades meid. .....maad, elavdades, maad...