meie maja akna taga
puhkemas on pühapäev
ammu enam ma ei maga
ammu enam und ei näe
sest ma pole enam vaba
see ei ole sinu süü
liiga hilja, liiga vara
aeg on koju minna nüüd
meie maja akna taga
kolletav on kolmapäev
linde lendub, langeb aga
ma ei ühtegi neist näe
sest ma pole enda oma
ega sinulegi saa
ühtki koolonit või koma
ega südant kinkida
meie maja akna taga
reede avab väravad
valguskiiri sisse sajab
pimestava säraga
sest mu süda pole vaba
kusagile maanduda
ta ei oska ega taha
igatsus võib saabuda
tahad sa siis või ei taha
ühel päeval on ta siin
meie maja akna taga
ja ei tea kas lahkubki