on iga päev
tants varakevadisel jääl
kähe on hääl
ja appi karjuda ei näe
on kõigil nii kahju ja aru ma ei saa
kuis miski nii suur võib lihtsalt ära kaduda
on aastad vaevanud mind vereimeja
lootus kaob
lootus kaob
lootus kaob
ja tunneli lõpus on must uks
nii iga päev
justkui eikusagile kaob
jälgi ei jää
ja unenägudes on maod
nad nilpsavad keeli ja aru ma ei saa
kuis miski nii tähtis võis ära kaduda
ma kukkusin auku ja välja ei saa
lootus kaob
lootus kaob
lootus kaob
ja tunneli lõpus on must uks
on kõigil nii kahju ja aru ma ei saa
kui tõesti, siis miks ei võiks keegi aidata
on aastaid vaevanud mind vereimeja
ja tunneli lõpus on must uks