Üksi jäätud siia olen,
Siin leinas saarepuude all ma.
Tume tusk minu hinges
On loonud mind mu metsaisandaks.
Mina olen metsahall,
Vaarikaisand, metsaviha!
Ja kui see ongi kurbus mu hinges,
Siis on see raev, mis ei muutu iial pisaraiks!
Mina olen metsahall,
Vaarikaisand, metsaviha!