[Verse 1: Metsakutsu]
Longin mööda unist ärkavat linna
Päike heidab jäiseid kiiri üle Tallinna
Ja iga hommik kõik ühtemoodi kordub
Sama krants prügikasti kõrval saba sorgus
Sama poiss, kes ostab kioskist suitsupakki
Vahel kätte saab, kui ei, palub mind appi
Siis valetan, et minagi pole piisavalt vana
Tegelt kümne aastasele lihtsalt suitsu osta ei taha
Alati teda nähes meenub kõik see
Kuis tema van*selt tegin kiike köitest
Kuidas õuna raksus naaber aias käisin
Ja kuis kõik inimesed lahked näisid
[Chorus: Metsakutsu]
Läheks-läheks elu mõtet taga ajama
Vähe-vähe raha, nii-et reisin ajas ma
Nagu liblikas läbi terve elu lendan ja
Ei jäta sõpru maha, vaid taaskohtun nendega
[Verse 2: Metsakutsu]
Tahaks neid aegu, mil ei kartnud midagi kaotada
Halvast ei teadnud miskit nagu Siddhartha Gautama
Ei taha näha, et inime on inimesele hunt
Kus kasu saab, on kohal iga kuradi krants
Tahaks et jälle sinisilmsus oleks mu ainuke relv
Tahaks jälle olla seal, kus lastel oli lapsepõlv
Mitte siin, kus tüdrukud ise vaevalt kolmteist
Netis paljalt, koni suus etendavad naist
Ei ole lapsed ja täiskasvanuks ka ei saa
Kuigi plakat pole seinal on plakat neil arusaam
Firma kleit, firma särk, kel kõige suurem bränd
Ei riietata nukke, üksteise peal käib mäng
[Verse 3: Metsakutsu]
Tahaks, et miski minema mind siit viiks
Mitte hetkeks nagu üledoos heroiinist
Vaid päriseks sinna kaubarongide vahele
Kuhu reaalsuse eest peitsime end vahel me
Seal olles homne ei olnud probleem
Seal täiskasvand mina kõik heaks kord teeb
Eile nägin tüdrukut, kes tänaval okseloigus lamas
Alko mürgitusi rohkem kui aastaid oli vana
Sel samal hetkel taban, et piisavalt olen olnd vaba
On aeg lõpetada see kavand, päris elu on aland
Ja nii ma järgmise peatükki avan