Nad mööduvad, see maailm kuulub neile
Tänavad tulvil aega
See maailm tundub siiski sulle veider
Juba öö peidab päeva
Sa seisad siin ja ringi vaatad
Küsid, miks oled siin
Ja kuigi käinud miile (on) maad
Nad lähevad edasi
Peatunud on ajavool
Maailmal on teine pool
Kesk torme ja tuuli on paotanud ta väravad
Tuhandeid nii mööda käib
Teine maailm seisma jäi
Siinsamas, kus ristuvad-keerduvad
Need tänavad
Siin varjudele kuuluvad kõik keeled
Sõnad lauseid ei leia
On varjudelgi oma hingepeegel
Mis vaikida ei saa
Sul uuesti toob naeru suule
Kui tuule hell puudutus
Neis silmis särav öine kuu
Nii elav ja meeletu