[Intro]
Kes seal on?
[Verse 1]
DVPH - see Kalamaja haruldus
Me pole kuskile kadunud, ega pa**in'd kasutult
Vaid biidimasinaid tagun'd ja oma visiooniga kuulnud, et see
Sisemine rahutus tühja ei lahustuks
See on aega nõudev, a me kannatust varunud
Ja me ei toodagi lugusid, mil ühekordne kasutus
Ma loodan, et saad aru must kui perspektiiviga pidemeist
Kuulajaid sihime, et luua midagi igavest, mis
Edasi idaneb ja su mälusoppides püsib
Ja infolaviinid ei pühi, sest meil on midagi ühist
Kui kõrvaklappide kaudu su mõttelaburündis lonkan
Ja vasak käsi seinal väärtuste reljeefe kompan
Annan endasi vaid seda mida ise tuksume
Ja see on päris, see pole liialdus, see pole viirastus
See on tunne, kui satud võhivõõraga jutule
Ja üksteise mõistmist saadab kahepoolne viisakus
[Hook: Chalice]
On mu haamri all kurjad plaanid
Sisimas ma puhas mees
Ja ise ma selle tee valin'd
A mu käed on punased
[Verse 2]
Ma võtan seda tõsiselt kui viina matustel
Ja ma tean, et see tõsidus mind piinab ka natuke
Sest raamatu vanimaid trikke tean läbi ja läbi
A neid kasutada oleks mul päriselt häbi
Ja ma keskendun kui katana ainult arteritel
Ja kirurgilises täpsuses valin mida rääkida
Ja minu jaoks vaid see on tõusnud altarile
Millele ise saan otsa vaadata väärikalt
Sa oled võõras, kui arvad, et see siin üks ühele
On pelgalt stereotüüpe järgiv jäljendus
A kui taustsüsteemi ja sõnatüvedesse ei süvene
Siis sa ei saagi aru, et see on aus eneseväljendus
Sa valisid kodulaenu ja krediitkaardi
Ma valisin veretöö mille ma lõpuni valmis mõeln'd
Kui siin instrumentaalid vokaaliga lasen aadrit
Et viimasel kohtupäeval olla ise asitõend
[Hook: Chalice]
On mu haamri all kurjad plaanid
Sisimas ma puhas mees
Ja ise ma selle tee valin'd
A mu käed on punased