Biit nagu madlib Eranditult ehtne, ühtki värvi pole näkku määrind Kõik õiged valikud detailselt olen rääkind läbi Jättes kõrvale vaid need, mis pole päästmist väärind Ja ma pole eluseeski pihtind Veel.. vaid ikka trotsind kergust nagu ripprind Ma kogu koostist olen peensusteni lihvind Ja mu plaadi ilmumiskuupäeva kohapeale jeesus tegi risti Polnd kaugeltki veel väljakujunend, vaid lihtsalt noor ja veendund Mässumeelne, kes püüdis äratada teooriaid ellu A muutus järjest võimatumaks jätkata eufoorialendu Kohates me rahval' niivõrd omaks saanud orjameelsust Selle asemel neid juhatada võinuks õpperuumi Kus olin koha võtnud sisse mõistukõnepulti Terav nagu nööpnõel, mis perforeerind õllepurki Nüüd veel vajaks roppu moodi kütet nagu kõrged ruumid Ja praksub rõõmsalt nagu lõkketuli Enne vasakule poole andmist juba õnnest tulvil See on ühest küljest rikastand mu kõnepruuki Ja teisalt tekitanud juurde uued mõttemustrid Ja kord saabub päev, kui loeme lõppenuks kõik õppetunnid Ja auhinnaraha saand on igaüks, kes võnkeid tundis Need, kes koju toond on mitmevõistluselt vaid mõned punktid Omadega välja võivad jõudagi aint tõkkepuuni Ma soovin ikka head ja ehtsat nagu põltsamaa A keset vaimuvaesust ma hoopis muutun järjest õndsamaks Ja just nii iga valehäire ehk teisisõnu võltsalarm Mu laubale on ritta seadnud kortsud nagu lõõtsalaat Kui tavapärasest veel kvaliteet on mitu kla**i allpool Kaha**e scaberega me joome terve kasti argot Nii et läikiv süda peegelpõranda peal tantsib tangot Ja kuulen, kuidas pea sees päkapikkudel käib ma**iv drumoff Nii, et see lõhub liikmeid
Nagu näpud sahtli vahel ehk see, mis ootab igat jõmmiklubi õhtu-dj'd Ei mingit kahetsust nagu tv3s lõputiitreid See rongijuht on asund teele mööda põrguliipreid Karmilt nagu poksides ei pandaks kindaid kätte Et olla kaitsetum, kui aega teenijad on linna pääsend A kui taas kontakt on vahetu, ma hingan värsket Ja kopsudesse lasen õhku nagu ringmaa märt teeks Ma pole kordagi ennast kasutuna tund' Kui lisan värskust nagu kohvi peale vahustund glasuur Ja isegi neile ei tooda silmadesse lahustuvat und Kes juba tatipõlvest saati olnd on rahutu natuur A kuniks veremaik su suus on veel suhteliselt tuntav Ei ole mõtet vanu kokkuleppeid uute nimel murda Sest enne, kui teist mikriga saab kutseline pruutpaar On sealt ka lihtsalt sõbraliku suhteni veel hulk maad Miks asju eestikeelselt teen? Sest iga kõlama saand sõna on mu veskitele veeks Ja justkui peale oleks pandud tuumatestidele keeld Ma pole eales näitand maitse poolest keskmistele teed Et võtta kokku kodumaise räpimängu telgitagust Need, kes enda vasta ausaks jäid, on taset kergitanud A uks jäi laoki, niiet varasalv on keldrist kadund Ja ülejäänd on kõigest huumor of the peldik, kahjuks Sitt kukub kokku, kui ma välja tõmban mättast vaiad Andes jälle võimaluse litsuda mõni räppar laiaks A ei jäta õhku küsimust, et kuhu jätta laibad Tehes kõik, et mitte olla eesti räpi bad luck brian Kes enne kaalutles nii hoolikalt, nüüd peast on põrund Raha kokkukraapimise asemel tüüp reastab sõnu A saame näha, et kui kurnavalt see aasta mõjub Lõpuks, kui üldjuhul niivõrd magusast ja heast saab mõru