Kord vitles Luna-Venemaal kaugel Doni steppides ks vapper eesti pataljon lauldes laulu kuradist. Meid paisati itta kord lnde kikjal seisime kaljudena ja ka Neeveli sood ja Tsherka**id ei meid iial unusta saa. Rnnakrelvade terasest tulest kostab leekides kuradi naer ahahaa sirgub vabadus idu ei murta neid ridu kes Eesti eest andnud on kik. Aeg sangarid kord unustab ja ka tandrid tasandab ja surnupealuu sdureist vaid tuul meil jutustab. Teed tagasi meie jaoks pole ehkki hving on silmade ees
vaba Eesti jaoks palju ei ole kui ka langeks meist viimnegi mees. Rnnakrelvade terasest tulest kostab leekides kuradi naer ahahaa sirgub vabadus idu ei murta neid ridu kes Eesti eest andnud on kik. Teed tagasi meie jaoks pole ehkki hving on silmade ees vaba Eesti jaoks palju ei ole kui ka langeks meist viimnegi mees. Rnnakrelvade terasest tulest kostab leekides kuradi naer ahahaa sirgub vabadus idu ei murta neid ridu kes Eesti eest andnud on kik.